Oosaare(Muhu) 2023

Ürituse korraldaja oli Immi. Esmakordeselt juhtus nii, et Immi käsutuses ei olnud ka ürituse hetkeks veel karikat, mida Juss lihtsalt ei olnud suuteline aasta jooksul üle andma. Aga seltskond oli meil täpselt sama, mis eelmisel aastal. Kohal olid Juss, Erra, Sven, Immi, Tom, Pets, Mart ja Tõnn. Seekord kestis meie kokkusaamine lausa kaks ööpäeva, mis ei olegi meie keskealistele enam tavapärane.

Sissejuhatuseks külastasime Muhu radariposti. 

Ööbimise korraldas Immi meile Oosaare telkimisplatsil, seal oli olemas lõkkeplats, kuivkäimla, väike katusealune ja kilesaun. Ilm oli tuuline ja hoovihmane. Seda sauna me kahjuks ülesse soojendada ei jõudnudki.

Tühja sellest saunast. Tegime veits vanameeste huumorit ja kobisime magama. Peeter üllatas meid vahepeal ootamatu avaldusega, et Enn ja härra Prigožin on kuradima sarnased tüübid. Eks otsustage ise :)

Hommikul seadsime sammud Orissaares asuva sõjavaramuuseumi poole. Terve päev sadas vihma. Õnneks olime seal tubastes tingimustes. Selgitasime taas välja parima. Kuidas täpselt see juhtus, põlegi oluline. Oluline on see, et võitis taas Immi. Palju õnne! Jussil tuleb nüüd karikale lasta kriitseldada Immi nimi nii 2022, kui ka 2023 võitjana. Loodetavasti on uuel aastal karikas meil taas ringluses.

Pärast kulturielamust viis Immi meid matkama. Alustasime Kuivastu sadamast, liikusime  mööda kaitsealust Võiküla munakiviteed, vaatasime üle sealse rannakaitsepatarei asukoha. Pimeduse saabudes olime tagasi Oosaarel. Immil jäi vist süda valutama selle eelmise õhta sauna pärast. Eks me jorisesime sel teemal. Aga lahendus oli järgmiseks õhtuks aus ja töötas ootsuspäraselt.

Vot eta daa... Ennu käbidega köetav samovar oli vägev!

Hommikuks oli tormituuled meie tee kinni pannud. Õnneks oli Immil kõik vajalik kaasas.

Uute kohtumisteni Sõbrad!

Vormsi 2022

Seekord vastutas kokkutuleku toimumise eest Juss. Põle taaskord enamus kamraade aasta otsa näinud, oli jälle aeg kokku saada Vormsil. Kohal olid siis Juss, Erra, Sven, Immi, Tom, Pets, Mart ja Tõnn. Kuna see krdi foorum on siin nii kole, segane ja tüütu, siis eesmärk on panna siia lihtsalt ilma pikema jututa märk maha selleks, et kunagi oleks aimu, mis tegime ja kus olime.

Otsustasime liikuda saarel ratastega, mis oli mõistagi ainuõige otsus. Erra võttis muidugi paadi kaasa, millega tegi päeval omad tiirud ja avastamised. Meie aga rallisime mööda saart ratastega. Teele jäid nii rõngasristid, allikad, kui ka kohalik kaubandus. Öösel oli mõistagi hea mõte osadel meist rentida tõuksid (Vort), et ikka päevane rattaelamus oleks täiuslik.

Seadsime end sisse tõeliselt kompaktses ühepereelamus, kus saime nii peavarju, kui sauna. 

Mis külaskäik see ikka saarele oleks, kui me taaskord kohalike kultuurikalendriga ei tutvuks. Meie saabumisel kultuurimajja olid külas romad. Sellised mustlase verd vähemusrahvus, kes viisid kultuurimajas läbi oma töötuba. Punusime seal käepaelu ja muhulased julgesid koos kohalikega proovida ka romade rahvatantsu.

Kultuurielamus kätte saadud, oli aeg suunduda õhtustama. Ees ootas Rootsi hapusilk ehk surströmming koos aniisviinaga. Üldine arvamus takkajärgi oli meil sellest "vääriskalast" see, et põlnudki nii hull, kui räägitakse. Samas muidugi meil ei olnud karbi avamisel ka suletud ruumi, see leevendas ehk oodatavat haisu.

Pühapäeval tegime laskmise hoopiski Kiltsi lennuväljal. Üldiselt oli seekord tegemist võistlusega, kus alt vedasid pigem relvade sihikud, mitte sõjardite silmnägemine. Liiga palju "täppis relvi" tingis olukorra, kus kaosesse kiskuva võistluse päästis ikka Mardi vana ja poole sihikuga õhupüss. Tom oli enda poolt kaasa haaratud täppisrelvades pettunud! Me ei saanudki lõpuni aru, mis neid relvi vaevas, et nad peale paugu tegemise meile muud rõõmu ei pakkunudki. Seekord siis nii! Oli mis oli, aga võitja oli seekord Immi. Juss muidugi ei leidnud meie karikat õigeks ajaks ülesse, aga see ei takistanud tal võitjale ajutist lahendust leidmast. Ainult kõige vägevam teab, mis käraka Immi endale siis asenduseks sai. Eks aasta pärast kuuleme :) 

Hea orgunn Juss ja Mart!

Piirissaar 2021

Nomaitea... Täiesti pees aeg, nõuab täiesti sõgedaid üritusi(ka inimesi). Läksime nagu ikka, parimate kavatsustega oma "püha üritust" läbi viima. Tõnn korraldas... Nu mida sa orgunnid, kui kõik laabub nagu ise-enesest. Hea seltskond teeb ise kogu selle kokkutuleku selleks, mis ta peab olema.

Egas midagi, hommikul kell 5 äratus ja padavai saare poole minekut. Kuigi seekord oli seltskond nõnna hõre, siis ega saa kurta midagi. Kohal olid Tõnn, Sven, Tom, Juss, Pets ja Mart. 

Saarele minnes oli eriskummaline lugu, et me olime sinna oodatud kui jahimehed. Sead teevad seal palju pahandust igaühe koduõues ja kedagi need sunnikud ei karda. Nähtavasti oli kohalike huvi meie vastu ka seetõttu suur, et andsin endast mõned päevad varem teada nii kohalikule poepidajale, saarevahile, kui ka majutajale. Jutt levis nagu kulutuli. Krt seda teab, mis meist mõeldi või mida oodati...

Igatahes ostsime kohalikust poest hääd paremat ja seejärel tegime saarele tiiru peale. Õhtul hää saun ja ootamatud sekeldused kohalikega. Kuigi kohalik kala jäi saaata, lõppes siiski kõik hästi ja ükski kohali meite peale tige ei ole... vist :) Aga vaatamata Toomase pingutustele, sai seekord Juss karika enda käsutusse.

Peipsi(Kääpa) 2020

Kuna Tõnn korraldas üritust õigeaegselt(septembri lõpus), siis võis juba unustada, kui soe on meie septembrikuu sügis. Rõõmu tegi, et Weix oli peale pikka pausi taas rivis. Aga miks seekord Peipsi? Lihtsalt ilus kant ja rohkem põhjuseid ei olegi. Seekord keegi toitu kaasa ei haaranud. Jarasime taktikalist pakitoitu ja rüüpasime vett peale. Pimeduse saabudes tegime sauna ja sai end isegi märjaks kastetud. Laskmine toimus esmakordselt pimedas.

Köinastu 2019

 Tõnu ja Janek käisid Köinastul. Mõni oli nii seltskonna mõttes veel kaasas.

            @vinner 2019

Hiiumaa 2017

Taaskord suht emotsioonitu üritus. Seekord ratastega Hiiumaal. Mul on isegi raske mõista, mis krt meid motiveerib juba 20 aastat järjest teineteist välja kannatama.

Kirjutage kaasvõitlejad siia midagigi...

Setomaa 2016

 

Suht kuiv värk... aju katki ja midagi ei ole antud ajaga peale hakata...vist

2015 Jaagarahul vähjadel ja Vilsandil rebasel külas

Tönni pildid SIIN

Tommi pildid SEAL

Kihnu 2014

Jällegi oli 6 võitlejat rivis. Tõnn, Tom, Pets, Enn, Juss ja Mart. Ürituse orgunnijja oli Juss. Nagu ta ise ütles, et mitte orgunnimine tähendab kõik see paremat üritust. Juba ette ruttavalt peab ütlema, et seda ta ka oli :)
Amalie väljus Munalaiult juba hommikul 09.00. Juss ise jõudis napilt peale. Tänu muidugi sellele, et Tom hoidis mõned minutid lihtsalt praami kinni. Miks Juss hiljem jõudis, see on omaette lugu. Küllap ta sellest räägib ise - kui räägib.
Jälle olid enamusel kotid peamiselt söögikraami täis. Me ikka ei õpi aastatega sellest tüütust enese nuumamise soovist. Vähemalt sel aastal ei olnud igal mehel seljakotis mitut veepudelit :) . Seekord üllatas meid Mart hoopiski kaasaegsete natopakkidega. Pilt selge, oma toit tuli seljakoti põhja pakkida.
Praam pakiti silmini täis ja tunni pärast olimegi juba Kihnus. Juhatasime päeva sisse geopeidukate otsimisega ja Mardi salakohvri tühjendamisega. Võtsime eesmärgiks õhtuks saarele ring peale teha. Nagu ma aru sain, siis sattusime suht spontaanselt ühe toreda Jussi hea tuttava õuele. Kokkuvõtlik info - ees ootas meid soe sai, saun, simman, telkimine ja lakas magamise võimalus. Eriti luks värk ma ütlen...
Asusime siis saarele ringi peale tegema. Vahepunktideks olid Mardi eestvedamisel geopeidukate otsimine. Õige pea jäi teele majakas. Seal oli esimene peidukas, mida meil ei õnnestunudki leida. Teele jäid veel mõned peidukad, ja hakkaski päev juba õhtusse jõudma. Endagi üllatuseks tiksus juba 20km matka täis. Peale sooja päeva hakkas udu maale laskuma ja õige pea oligi ring saarel peal ja kõik see mees oli stardipaigas tagasi.
Nüüd panime telgid püsti ja lõkke põlema. Paar kiiret ampsu kõhtu. Meile anti 40 mintsa aega tuppa jõudmiseks, kus ootas eest soe sai.
Seejärel oli sauna minek. Lühidalt - Jumalik... :)
 Aga nüüd läks punt kaheks. Kes kobis väsimusest magama ja  kes läks pittu Curly Strings nimelist kollektiivi nautima... Nüüd ei mingit kirjeldust toimunud peole. Kõik jääb mälupanka, aga olgu öeldud, et kräu kestis varavalgeni.
Hommikul oli loomulikult traditsiooniline laskmine. Tom oli päevakangelane, aga Tõnn tulistas Jussi "kuldkella" pilbasteks.
Nüüd oli aeg praamile minna Suur aitäh pererahvale! Järgmine aasta ootab ees juubeliaasta(20).

Pedassaare 2013

Sel aastal juhtus siis nii, et "pühale üritusele" jõudis kuus meest. Tom(orgunnija), Pets, Juss, Mart, Immi ja Tõnn. Kirjutan siia ainult seepärast, et hiljem tuvastaksime, et 2013 aastal sai käidud kajakkidega Pedassarel vallutusretkel. Reede õhtul siis pakkisime end paatidesse ja pimeduse saabudes olimegi juba Pedassaarel. Ilm oli heitlik, aga vihma me sisuliselt ei saanud. Tutvusime pimeduse eel veel veidi saarega. Tegime lõkke ülesse ja tundsime end nagu igal aastal kuradima hästi. Kes mängisid kaarte ja kes vajusid magama. Laupäeval jalutasime saarele ringi peale. Miski paar tundi ikka läks. Mul kuratlikult pea valutas. Takkajärgi arvan, et selle põhjustas hommikuse kohvi mitte joomine. Aitäh Mardile, kes tabletiga välja aitas.Traditsiooniliselt lasime ka püssi. Seekord võitis lahingu ülinapilt Juss seltsimees Peetri ees. Veel hetk ja olimegi end jälle paatidesse pakkinud. Kuna aega oli, siis otsustasime minna ka naabersaart vallutama. Kere sai küll omajagu märjaks, aga õnneks läks reisi lõpuks tervis juba päris heaks.
Järgmine aasta pidime minema ratastega kuhugi pärapõrgu... Eks näis :)